Heinte üldiseloomustus

Kes on heinad?

Heinade all mõistame siin rohttaimi sugukondadest kõrrelised, lõikheinalised ja loalised. Teaduslikuma nimega võib heinu nimetada graminoidideks. Heinade vastandiks võiksid olla lilled või rohundid – rohttaimed, kellel on vähem või rohkem silmapaistvad õied. Heinad kuuluvad samuti õistaimede (Anthophyta) hulka, aga heinte õied on väikesed ja jäävad kergesti märkamatuks.


Harilik kastehein. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Kui palju on heinu?

Välimuselt silmapaistmatud, on heinte liigirikkus väga suur. Kõrreliste, lõikheinaliste ja loaliste hulgas on maailmas kokku ligi 15 000 erinevat liiki. Ka Eestis on nimetatud sugukonnad liigirikkad, kokku umbes kahesaja liigiga. Kõige suuremaks perekond on tarn, kus on pea 70 liiki. Paljud heinad on väga tavalised, mitmed aga haruldased ja looduskaitse alla võetud.


Mätastarn. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Mille poolest heinad teiste õistaimedega sarnanevad?

Heinadel leiame kõik õistaimedele üldiselt omased tunnused, mille kohta loe õistaimede peatükist. Ka heinade paljunemine ja areng on üldjoontes sarnane kõigi teiste õistaimedega.


Mille poolest heinad teiste õistaimede hulgas eristuvad?

Heinte isas- (tolmukaid) ja emassuguorganeid (emakat) ei ümbritse silmapaistvad kroon- ja tupplehed vaid tagasihoidlikud kattelehed, mida näiteks kõrrelistel nimetatakse sõkaldeks. Taolise välimusega õied on evolutsiooni käigus arenenud kohastumisena tuultolmlemisele. Nii toodavad heinad reeglina väga palju õietolmu, mis kandub õielt õiele tuule abil.


Hariliku keraheina pähikud. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kus heinad kasvavad?

Heinad on taimekoosluste dominandid ennekõike niitudel ja soodes. Kui niitudel kasvavad peamiselt heinad kõrreliste sugukonnast, siis soodes ja teistes vesistes kasvukohtades kohtame ennekõike liike lõikheinte ja lugade seast. Heinu kohtame ka linnades (näiteks parkide ja aedade murudes), põldudel (näiteks kõige tavalisem umbrohi harilik orashein) ja mitmel pool mujal – arvatavasti ei leia Eestis taimekooslust, kus ühtegi heina ei kasvaks.


Tavaline umbrohi põldudel - harilik orashein. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Mis tähtsus on heintel inimese jaoks?

Otseselt või kaudselt toidavad heinad suurema osa inimkonnast. Kõik tuntumad teraviljad (nisu, oder, rukis, riis, mais, sorgo jne) kuuluvad kõrreliste sugukonda, teisisõnu heinte hulka. Suurema osa kariloomade toidust annavad heinad (rebasesabad, timutid, nurmikad, aruheinad jne). Heinu on õpitud kasutama ka näiteks ehituses (põhumajad, bambusest hooned ja mööbel jne) ja nagu peaaegu kõiki taimi – iluaianduses ja haljastuses.


Põldtimut. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Looduskaitsealused heinad Eestis

I kategooria
  • nõmmluga Juncus squarrosus

II kategooria
  • varju-püsikluste Bromus benekenii
  • turvastarn Carex heleonastes
  • sagristarn Carex irrigua
  • randtarn Carex extensa
  • klibutarn Carex glareosa
  • gallia tarn Carex ligerica
  • põhjatarn Carex mackenziei
  • jalgtarn Carex rhizina
  • nokktarn Carex rhyncophysa
  • õrn tarn Carex disperma
  • laialehine nestik Cinna latifolia
  • pruun lõikhein Cyperus fuscus
  • rand-orashein Elytrigia junceiformis
  • sale villpea Eriophorum gracile
  • mets-aruhein Festuca altissima
  • kahar parthein Glyceria lithuanica
  • pehme mesihein Holcus mollis
  • rabaluga Juncus stygius
  • tömbiõiene luga Juncus subnodulosus
  • sale haguhein Koeleria gracilis
  • jõgi-metsriis Leersia oryzoides
  • alpi nurmikas Poa alpina
  • tume nokkhein Rhynchospora fusca
  • mustjas sepsikas Schoenus nigricans
  • siberi koldkaer Trisetum sibiricum

III kategooria

Kasutatud kirjandus:

Trass, H. (1965). Botaanika I. Tallinn: Valgus.
Kalda, A. (1970). Botaanika II. Tallinn: Valgus.
Eichwald, K., Kask, M. (1966). Eesti taimede määraja. Tallinn: Valgus.
Leht, M. jt. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Kukk, T. (2004). Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak.
Kukk, T. jt. (2005). Eesti taimede levikuatlas. Tartu: Eesti Maaülikool.
Eesti taimenimede andmebaas http://www.ut.ee/taimenimed/