Kalade üldiseloomustus

Keda nimetataks kaladeks?

Kalad kuuluvad selgroogsete loomade hulka. Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii). Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Praegusel ajal on teada ligikaudu 30 000 kalaliiki, neist Eestis 78 liiki.  


Vimb. Foto: Tiit Hunt / Loodusemees

Milline on kalade välimus?

Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised".


Lesta keha on lame. Foto: Tiit Hunt / Loodusemees

Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks.

Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 20 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 13,5 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on Paedocypris progenetica, kelle täiskasvanud isendi pikkus on 7,9 mm.


Kus kalad elavad?

Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid.


Ogalikuparv. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kuidas kalad liiguvad?

Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta.


Uimed abistavad kala liikumisel. Jõeforell. Foto: Tiit Hunt / Loodusemees


Kuidas kalad hingavad?

Ainevahetuseks vajaliku hapniku saavad kalad veest. Nad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha.


Milline on kalade vereringe?

Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.


Mida kalad söövad?

Toitumine annab kalale tema elutegevuseks vajalikku energiat. Kalade toit varieerub loomsest kuni täielikult taimse või detriitseni (lagunenud orgaanilised jäänused). Seega on erinevatel kaladel erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Olenevalt toidu koostisest varieerub ka toitumiskäitumine - alates lepiskalade rahulikust taimtoitlusest kuni röövkalade äkiliste rünnakuteni.


Haug on röövkala. Foto: Tiit Hunt / Loodusemees


Millised on kalade peamised meeleelundid?

Kalade meelelundid seostuvad veekeskkona eripäraga. Kalade meeleelunditeks on silmad, sisekõrv, küljejooneelund ja haitsmiselund (koos ninamikul asetsevate ninasõõrmetega). Silmad on suhteliselt lühinägelikud, haistmine on hea. Kuulmiselund paikneb koljus ning väliselt seda kaladel näha ei ole. Vee võnkumisi tajuvad kalad küljejoonega.


Kuidas kalad sigivad ja arenevad?

Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.


Kalamaimud. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kui palju on Eestis kalu?

Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki luukalade ning kolm liiki sõõrsuude klassist. Esindatud on 29 sugukonda.


Kus Eesti kalad elavad?

Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8…10 ‰) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Kuna Läänemeri on Eesti piires väga riimveeline, kohtab siinsetes lahtedes ja väinades või vähemalt jõgede suudmealadel muidu mageveelisi kalu. Paljud Eesti kalad on siirdekalad ja poolsiirdekalad, kes liiguvad kudemiseks merest jõkke või vastupidi. Osad neist sooritavad mere piires pikki kudemisrändeid.


Eesti suurim veekogu on Läänemeri. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2130 km2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Suuruselt Eesti teine järv on Võrtsjärv, mille pindala on umbes 270 km2. Mõlemad järved on püügikalade saagikuselt olulised.

Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s.


Millised kalaliigid on Eestile majanduslikult olulised?

Enamik meie kaladest on majanduslikult tähtsad. Merekalapüügis on saagikuselt kolm tähtsaimat räim, kilu ja tursk (arvukus kõigub) ning lest ja tuulehaug. Peipsi tähtsaimad püügikalad on peipsi tint, ahven, koha, latikas, särg ja haug. Võrtsjärves aga latikas, angerjas, koha ja haug.


Räim on oluline püügikala. Foto: Tiit Hunt / Loodusemees

Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?

Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Kalastikule mõjuvad negatiivselt ka ülepüügid.

Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.


Looduskaitsealused kalad Eestis

II kategooria


III kategooria


Kasutatud kirjandus
:

Miller, P. J., Loates, M. J. (2006). Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS.
Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalad
Eesti selgroogsed
 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm
Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29
Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Paedocypris_progenetica
Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kalade_s%C3%BCstemaatiline_nimestik