Õistaimede üldiseloomustus

Kui palju on õistaimi?

Õistaimed (Anthophyta) on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.


Harilik hiirehernes. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Millised on õistaimed?

Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev.


Milline on õistaimede ehitus?

Õistaimede organid on juur, vars, leht, õis ja vili. Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne.

Võsu on taime maapealse osa (vars koos lehtedega) ühine nimetaja. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.


Jumalakäpp. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Juur
koosneb enamasti peajuurest, millel külg- või lisajuured. Juurega hangivad õistaimed vett ja toitaineid. Juur on oluline ka taime kinnitumisel pinnasesse. Näiteks käpalistel on jämenenud juured, neid kutsutakse säilitusjuurteks.


Hariliku mürkputke kambriline juur. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Vars võib olla kas rohtne (nimetus vars, kõrs) või osaliset / täielikult puitunud (tüvi). Varre külge kinnituvad õied, viljad ja lehed. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.

Lehed kinnituvad varrele taimele omase mustri järgi. Lehed võivad olla kas vahelduvad, vastakud, männases. Tihedalt koos varre aluse juures asetsemist nimetatakse lehekodarikuks. Lehed jagunevad liit- ja lihtlehtedeks. Ka lehelaba kuju võib olla väga erinev. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust.


Alpi võipätaka juurmine lehekodarik. Foto: Luontoportti OY

Õis
on taimede piiratud kasvuga võsu, mis on taime paljunemise teenistuses. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Vahel aga ei ole õiekattelehed tupp- ja kroonlehtedest kokku kasvanud. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned.


Ahtalehise põdrakanepi neljatine õis. Foto: Luontoportti OY

Vili
ümbritseb küpsevaid seemneid. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed.


Salu-siumarja marjataoline läikiv kukkurvili. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed?

Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil.


Kus kasvavad õistaimed?

Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka.


Levinud umbrohi - harilik tõlkjas e. rakvere raibe
Foto: Arne Ader / Loodusemees

Millised õistaimed kasvavad Eestis?

Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised. Ka meie rahvuslill – rukkilill – kuulub nende hulka. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja silmarõõmuks. Paljud üheidulehelised (kõrrelised) on kariloomadele söödataimedeks.


Mis tähtsus on õistaimedel?

Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne.


Looduskaitsealused õistaimed Eestis

I kategooria

  • kollane käoking Aconitum lasiostomum
  • liiv-hundihammas Astragalus arenarius
  • mägi-kadakkaer Cerastium alpinum
  • rohekas õõskeel Coeloglossum viride
  • lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa
  • Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei
  • lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
  • nõmmluga Juncus squarrosus
  • ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum
  • harilik kobarpea Ligularia sibirica
  • silmjärvikas Littorella uniflora
  • nõtke näkirohi Najas flexilis
  • mägi-lipphernes Oxytropis campestris
  • mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum
  • sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia
  • pisilina Radiola linoides
  • villtulikas Ranunculus lanuginosus
  • püstkivirik Saxifraga adscendens
  • püsiksannikas Swertia perennis

II kategooria

  • püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis
  • karvane maarjalepp Agrimonia pilosa
  • roomav akakapsas Ajuga reptans
  • väike konnarohi Alisma gramineum
  • nurmlauk Allium vineale
  • Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii
  • püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis
  • emaputk Angelica palustris
  • salutakjas Arctium nemorosum
  • palu-liivkann Arenaria procera
  • meripuju Artemisia maritima
  • oja-haneputk Berula erecta
  • kiirjas ruse Bidens radiata
  • kummeli-võtmehein Botrychium multifidum
  • varju-püsikluste Bromus benekenii
  • peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum
  • turvastarn Carex heleonastes
  • sagristarn Carex irrigua
  • randtarn Carex extensa
  • klibutarn Carex glareosa
  • gallia tarn Carex ligerica
  • põhjatarn Carex mackenziei
  • jalgtarn Carex rhizina
  • nokktarn Carex rhyncophysa
  • õrn tarn Carex disperma
  • valge tolmpea Cephalanthera longifolia
  • punane tolmpea Cephalanthera rubra
  • madal kadakkaer Cerastium pumilum
  • uimastav varesputk Chaerophyllum temulum
  • laialehine nestik Cinna latifolia
  • pori-nõiakold Circaea lutetiana
  • taani merisalat Cochlearia danica
  • kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida
  • vahelmine lõokannus Corydalis intermedia
  • pehme koeratubakas Crepis mollis
  • kevad-ristmadar Cruciata glabra
  • pruun lõikhein Cyperus fuscus
  • kaunis kuldking Cypripedium calceolus
  • täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta
  • saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis
  • Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii
  • nõmmnelk Dianthus arenarius
  • aasnelk Dianthus superbus
  • sile tondipea Dracocephalum ruyschiana
  • mõru vesipipar Elatine hydropiper
  • rand-orashein Elytrigia junceiformis
  • sale villpea Eriophorum gracile
  • rand-ogaputk Eryngium maritimum
  • mets-aruhein Festuca altissima
  • sinine emajuur Gentiana pneumonanthe
  • kivi-kurereha Geranium columbinum
  • läikiv kurereha Geranium lucidum
  • niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus
  • kahar parthein Glyceria lithuanica
  • lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima
  • hall soolmalts Halimione pedunculata
  • harilik luuderohi Hedera helix
  • harilik käokuld Helichrysum arenarium
  • harilik muguljuur Herminium monorchis
  • pehme mesihein Holcus mollis
  • loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris
  • mägi-naistepuna Hypericum montanum
  • võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera
  • rabaluga Juncus stygius
  • tömbiõiene luga Juncus subnodulosus
  • sale haguhein Koeleria gracilis
  • must seahernes Lathyrus niger
  • jõgi-metsriis Leersia oryzoides
  • soohiilakas Liparis loeselii
  • väike käopõll Listera cordata
  • vesilobeelia Lobelia dortmanna
  • harilik sookold Lycopodiella inundata
  • ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos
  • sookäpp Hammarbya paludosa
  • ida-võsalill Moehringia lateriflora
  • siberi piimikas Mulgedium sibiricum
  • vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum
  • vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia
  • liiv-esparsett Onobrychis arenaria
  • kärbesõis Ophrys insectifera
  • jumalakäpp Orchis mascula
  • arukäpp Orchis morio
  • tõmmu käpp Orchis ustulata
  • karvane lipphernes Oxytropis pilosa
  • kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum
  • alpi võipätakas Pinguicula alpina
  • austria roidputk Pleurospermum austriacum
  • alpi nurmikas Poa alpina
  • rand-kirburohi Polygonum oxyspermum
  • juus-penikeel Potamogeton trichoides
  • laukapuu Prunus spinosa
  • palu-karukell Pulsatilla patens
  • salutulikas Ranunculus nemorosus
  • saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis
  • tume nokkhein Rhynchospora fusca
  • mesimurakas Rubus arcticus
  • rand-kesakann Sagina maritima
  • hanepaju Salix repens
  • liht-randpung Samolus valerandi
  • eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. Esthonica
  • kollane kivirik Saxifraga hirculus
  • mustjas sepsikas Schoenus nigricans
  • palu-põisrohi Silene chlorantha
  • madal unilook Sisymbrium supinum
  • tuhkpihlakas Sorbus rupicola
  • lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium
  • ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum
  • lääne-sõlmhein Spergularia media
  • rand-soodahein Suaeda maritima
  • püst-linalehik Thesium ebracteatum
  • lamav ristik Trifolium campestre
  • siberi koldkaer Trisetum sibiricum
  • nõmm-mailane Veronica dillenii
  • väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides
  • peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia
  • kõrge kannike Viola elatior
  • pisikannike Viola pumila
  • laanekannike Viola selkirkii

III kategooria

  • karulauk Allium ursinum
  • veripunane koldrohi Anthyllis coccinea
  • roosa merikann Armeria maritima subsp. elongata
  • sile kardhein Ceratophyllum submersum
  • rootsi kukits Cornus suecica
  • lääne-mõõkrohi Cladium mariscus
  • harilik sügislill Colchicum autumnale
  • must tuhkpuu Cotoneaster niger
  • karvane ristmadar Cruciata laevipes
  • balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica
  • vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii
  • kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata
  • kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
  • müürkevadik Draba muralis
  • metskevadik Draba nemoralis
  • tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens
  • laialehine neiuvaip Epipactis helleborine
  • soo-neiuvaip Epipactis palustris
  • harilik kikkapuu Euonymus europaea
  • roomav öövilge Goodyera repens
  • harilik käoraamat Gymnadenia conopsea
  • kaljukress Hornungia petraea
  • siberi võhumõõk Iris sibirica
  • rand-seahernes Lathyrus japonicus
  • suur käopõll Listera ovata
  • mets-kuukress Lunaria rediviva
  • mets-õunapuu Malus sylvestris
  • harilik porss Myrica gale
  • pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis
  • väike vesikupp Nuphar pumila
  • valge vesiroos Nymphaea alba
  • väike vesiroos Nymphaea candida
  • hall käpp Orchis militaris
  • põdrajuure-soomukas Orobanche bartlingii
  • suur soomukas Orobanche elatior
  • ohakasoomukas Orobanche pallidiflora
  • tähkjas rapuntsel Phyteuma spicata
  • kahelehine käokeel Platanthera bifolia
  • rohekas käokeel Platanthera chlorantha
  • niitjas penikeel Potamogeton filiformis
  • väike penikeel Potamogeton pusillus
  • põõsasmaran Potentilla fruticosa
  • aaskarukell Pulsatilla pratensis
  • mets-pirnipuu Pyrus pyraster
  • tui-tähtpea Scabiosa columbaria
  • värvi-paskhein Serratula tinctoria
  • niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus
  • ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum
  • alpi ristik Trifolium alpestre
  • künnapuu Ulmus laevis
  • püstine hiirehernes Vicia cassubica
  • lood-angervars Vincetoxicum hirundinaria
  • lodukannike Viola uliginosa


Kasutatud kirjandus:

Lundevall, C-F., Björkman, G. (2007). Põhjamaa õistaimed. Tallinn.
Eesti taimed  http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html