Paljasseemnetaimede üldiseloomustus

Mis on paljasseemnetaimed?

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on  kõrgemate taimede hõimkond, milles on üle 700 liigi. Neist enamik on okaspuud (u 600 liiki). Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned  paljalt käbisoomuste vahel.

Looduslikult kasvavad Eestis paljasseemnetaimedest vaid okaspuud - harilik kuusk, harilik mänd, harilik kadakas ja harilik jugapuu. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Kõik teised okaspuuliigid on meile sissetoodud.


Harilik mänd. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Millised on paljasseemnetaimed?

Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka.


Milline on paljasseemnetaimede ehitus?

Paljasseemnetaimede organid on juur, vars, leht ja käbi.

Juur koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Paljudele okaspuudele on omane mükoriisa ehk seenjuur (taimejuure ja seene kooselumoodustis). Enamasti moodustavad okaspuude mükoriisa kübarseened (puravikud, riisikad jt). Näiteks kuuse- ja männiriisikaid kohtabki seetõttu enamasti kuuskede ning mändide naabruses.


Hariliku kuuse juurestik. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Vars.
Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks, okaspuude tugevasti puitunud vart aga tüveks.


Hariliku männi tüvi. Foto: Arne Ader / Loodusemees 

Lehtedeks
nimetatakse okaspuudel väikeseid, ilma rootsuta nõeljaid või soomusjaid okkaid.

Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed.  Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised (nt harilik kadakas).


Kuidas paljunevad ja arenevad paljasseemnetaimed?

Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist. Nende seemneid levitavad ka linnud ja närilised.


Hariliku kuuse emaskäbid. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kus kasvavad paljasseemnetaimed?

Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas – nii põhja- kui lõunapoolkeral. Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi.


Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel?

Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks. Erinevatest okaspuuliikidest saadakse tööstuslikult tselluloosi, piiritust, kamprit, palsamit, siidi jne. Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks. Okaspuud on leidnud kasutust ka rahvameditsiinis.


Männik. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Milline on keskkonna saastatuse mõju paljasseemnetaimedele?

Hoolimata sellest, et puud võivad toimida looduslike “õhufiltritena”, vajavad nad kasvamiseks ja arenemiseks puhast õhku. Osad liigid tajuvad õhu saastatust paremini, teised halvemini. Okaspuud on lehtpuudest tundlikumad, kuna nende okkad püsivad puul mitmeid aastaid.


Looduskaitsealune paljasseemnetaim Eestis

II kategooria


Kasutatud kirjandus:

Roht, U. (2013). 90 tähtsamat okaspuud. Tartu: Atlex AS.
Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B5najalgtaimed2 
Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html