Roomajate üldiseloomustus

Keda nimetatakse roomajateks?

Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas üle 8700 liigi selgroogseid loomi, kes jagunevad 4 seltsi: kilpkonnalised (Testudines), kärsspealised (Sphenodontia), krokodillilised (Crocodilia) ja soomuselised (Squamata). Seltsidest suurim ongi soomuselised (ca 8400 liiki), millesse kuuluvad ka kõik Eesti roomajad (kokku 5 liiki).


Rästik. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Milline on roomajate välimus?

Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Samas on roomajaid lihtne ära tunda neile tüüpiliselt kuiva ja soomuselise naha järgi. Soomusplaadid on looma kehale kaitseks. Plaatide suurus ja paksus on liigiti erinev. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko.


Kus roomajad elavad?

Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole - sigima tulevad nad maale. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates paikades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Roomajaid leidub kõikidel kontinentidel, välja arvatud Antarktikas. Enim leiab roomajaliike elab Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.


Kuidas roomajad liiguvad?

Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena.


Sisalikud liiguvad roomates. Kivisisalik. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kuidas roomajad hingavad?

Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Samas, näiteks veekilpkonnadel on arenenud ka muud moodi hingamine.


Milline on roomajate vereringe?

Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Samas, näiteks krokodillide süda on neljakambriline ning see hakkab sukeldumisel tööle kolmekambrilisena. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad, kes vajavad sobiva kehatemperatuuri saavutamiseks väliskeskkonna abi. Roomajate kehatemperatuur on muutuv, olles ümbritseva õhuga peaaegu ühesugune. Roomajad salvestavad soojust päikesepaistel või päikesesoojadel pindadel lesides. Külma ilma korral muutuvad nad loiuks.


Mida roomajad söövad?

Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Kuna enamikul roomajatest puudub nina ja suud eraldav suulagi, peavad nad toidu neelamisel hinge kinni hoidma. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid.


Millised on roomajate peamised meeleelundid?

Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid.


Kuidas roomajad sigivad ja arenevad?

Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad.


Millised roomajate liigid on Eestile iseloomulikud?

Eesti roomajatest 2 on maod ja 3 sisalikud. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja rästik, kes on meie ainus mürgine roomaja. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Kõik meie roomajad on looduskaitse all.


Arusisalik on üks arvukamaid Eesti roomajaid. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kus Eesti roomajad elavad?

Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses.


Arusisalikud talvitumas (loomi kattev matt on pildistamiseks eemaldatud). Foto: Arne Ader / Loodusemees

Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatrite läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes.


Milles seisneb Eesti roomajate tähtsus?

Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest.


Roomajatel on kindel koht toiduahelates - valge-toonekurg ja nastik. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda.


Millised tegurid mõjutavad Eesti roomajaid?

Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut.

 
Looduskaitsealused roomajad Eestis

II kategooria

III kategooria


Kasutatud kirjandus:

Arnold, E. N. (2004). Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm
Looduspilt.ee http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=klassid_tutvutus&mid=0&sel_id=2