Sammaltaimede üldiseloomustus

Millised on sammaltaimed?

Sammaltaimed ehk samblad on enamasti väikesed, mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri pikkused taimed. Vaid suurimatel neist kasvab vars kuni 0,5 m pikkuseks. Eesti suurimate sammalde hulka kuuluvad harilik karusammal (Polytrichum commune) ning harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica) - nende varre pikkus võib ulatuda 0,3-0,4 meetrini. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Neid asendavad vett imavad ühe- või mitmerakulised varre või talluse niitjad väljakasvud – risoidid. Mõnel samblaliigil on varre ümber risoididest moodustunud tihe kate - risoidvilt. Enamik sammaldest on püsiktaimed, kes kasvavad tipuosas või talluse servades ning kõdunevad alumises osas. Suurem osa samblaid omastavad vett ning toitaineid kogu kehapinnaga.

Sammaltaimed jagunevad kolme suuremasse selgesti eristatavasse hõimkonda: kõdersammaltaimed (Anthocerotopsida), helviksamblad (Marchantiopsida) ja lehtsamblad (Bryopsida). Kõdersammaltaimed on vähearvukad tallusjad samblad. Helviksamblad ehk maksasamblad on suhteliselt arvukad, nad võivad olla nii tallusjad kui ka lamedateks varteks ja lehtedeks liigestunud. Selgelt on varreks ja lehtedeks eristunud lehtsamblad, kes moodustavad ühtlasi ka kõige arvukama sammaltaimede rühma.


Harilik karusammal. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Kuidas paljunevad ja arenevad sammaltaimed?

Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega - nad on eostaimed. Eose tekkele eelneb viljastumine. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eoskupar kinnitub emataime külge erineva pikkusega harjase või jämedama jala abil. Eoste valmimise järgselt avaneb kupar ning eosed levivad tuulega või veega laiali. On üksikuid liike, kelle eoseid aitavad levitada ka putukad ning kupraid nokkivad linnud. Mullas võivad eosed idanemiseks soodsaid tingimusi oodates säilida aastaid. Eosest areneb niitjas moodustis - eelniit. Eelniidi pungadest kasvavad uued sammaltaimed. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt (näiteks sigikehakestega).


Kus kasvavad sammaltaimed?

Kuigi suurem osa sammaltaimedest eelistab niiskeid ja varjukaid kasvukohti, leidub neid ka kuivemates paikades. Samblad kasvavad vees, maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades.


Harilik palusammal kasvab maapinnal, harvem kividel. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kui palju on sammaltaimi?

Maailmas tuntakse kokku üle 25 000 liigi sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 578 liiki, milledest enamik (üle 400) on lehtsamblad.


Millised sammaltaimed kasvavad Eestis?

Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik.

 
Turbasammal. Maksasammal liivakiviseinal. Fotod: Arne Ader / Loodusemees 


Mis tähtsus on sammaltaimedel?

Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Metsasammadel on oluline roll vee kogumisel ja säilitamisel mullas, sel viisil vähendatakse ka jõgede veetaseme kõikumist. Tihe samblakiht on elukeskkonnaks ja toiduks paljudele väikestele putukatele ja teistele selgrootutele loomadele. Mõned samblaliigid elavad sümbioosis vetikatega või on neile kasvusubstraadiks. Peamiselt sammaldest tekkinud parasvöötme soode turvas hoiab endas suurt hulka süsinikku ning aitab säilitada vaba hapniku taset atmosfääris. Samblad on tihtipeale ka “pioneerliigid” uutel pindadel - nad murendavad oma elutegevuse käigus substraati ning valmistavad seeläbi ette kasvupinda teistele taimedele.

Sammaltaimed on olulised ka inimesele. Näiteks turbasammaldest tekkinud aine - turvas - on leidnud kasutust nii kütusena, kui ka keemiatööstuse toorainena. Lisaks kasutatakse seda ka looma- ja taimekasvatuses. Samblaid on kasutatud nii hoonete soojapidavuse parandamiseks (nt palkide vahel), kui ka patjade- ja madratsite täiteks. Sammaldel on tähtis roll ka rahvameditsiinis, neist on avastatud tugevaid antibakteriaalseid ja kasvajate teket pidurdavaid ühendeid. Samblaid kasutatakse ka õhu ja vee reostatuse taseme määramiseks.


Freesturbaväli Napsi soos. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Looduskaitsealused sammaltaimed Eestis

I kategooria

  • roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
  • tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii
  • suur paelsammal Metzgeria conjugata
  • kolmis-seligeeria Seligeria patula

II kategooria

  • kurruline tuhmik Anomodon rugelii
  • õunjas bartraamia Bartramia pomiformis
  • kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata
  • turd-lühikupar Brachythecium turgidum
  • meri-pungsammal Bryum marratii
  • vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum
  • mustpeasammal Catoscopium nigritum
  • juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum
  • vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum
  • roheline kaksikhammas Dicranum viride
  • könttanukas Encalypta mutica
  • tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci
  • Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii
  • kurdõhik Neckera crispa
  • allika-vesitiivik Octodiceras fontanum
  • põhja-roodik Palustriella decipiens
  • Oederi põikkupar Plagiopus oederi
  • lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum
  • sale katiksammal Pterogonium gracile
  • kurdsammal Rhytidium rugosum
  • sinisammal Saelania glaucescens
  • meklenburgi timmia Timmia megapolitana
  • jäik keerdsammal Tortella rigens
  • suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata
  • tundra vesisirbik Warnstorfia tundrae
III kategooria
  • Helleri ebatähtlehik Anastrophyllum hellerianum
  • kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris
  • longus rippsammal Antitrichia curtipendula
  • tõmmu pungsammal Bryum neodamense
  • läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus
  • harilik valvik Leucobryum glaucum
  • sulgjas õhik Neckera pennata
  • Corda porella Porella cordaeana
  • suurelehine porellak Porella platyphylla
  • süstjas skapaania Scapania apiculata
  • Lindbergi turbasammal Sphagnum lindbergii
  • oigu-turbasammal Sphagnum inundatum
  • viierealine turbasammal Sphagnum quinquefarium
  • Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum
  • kähar põõsassammal Thamnobryum alopecurum
  • keeljas keerik Tortula lingulata


Kasutatud kirjandus:

Ingerpuu, N., Vellak, K. (1998). Eesti sammalde määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Järve, S. jt. (2010). Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitus. Tallinn: OÜ Digimap.
Kalda, A. jt. (2004). Väike sammalde ja samblike raamat. Tallinn: AS Bit.
Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/general/sammal.html