Sõnajalgtaimede üldiseloomustus

Millised on sõnajalgtaimed?

Sõnajalgtaimed  (Pteridophyta) on ürgse päritoluga taimed, kelle hiilgeaeg oli karboniajastul - st 320 milj. aastat tagasi, kus nad moodustasid enamiku maakera taimkattest. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki.


Harilik laanesõnajalg. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Millised näevad sõnajalgtaimed välja?

Nagu enamikul teistel kõrgematel taimedel on ka sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured. Sõnajalgade juured on reeglina peenikesed, kiulised ja rohkesti harunevad ning moodustavad sageli tiheda massi. Sõnajala vars on tavaliselt maa all peidus ning seda nimetatakse risoomiks. Risoom võib mõnikord ka maapinnale ulatuda. Risoomid erinevad üksteisest kuju, suuruse ja kasvuviisi poolest. Õisi sõnajalgadel ei ole - seetõttu on nende tundmaõppimisel ja kirjeldamisel väga oluline lehe ehitust uurida. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp.

Koldade lehed on väikesed ja rohelised, asetsevad varrel spiraalselt. Lehtede mõlemal küljel paiknevad õhulõhed. Vars võib olla pikk ja roomav ning korduvalt kaheks harunev. Varre tõusvad või püstised külgharud on peavarrest lühemad. Varrest kasvavad välja lisajuured.

 
Kattekold ja karukold. Fotod: Arne Ader / Loodusemees

Koldade eosed on mustrilise väliskestaga. Enamasti on need ühelt küljelt kolmetahulised ja teiselt ümarad. Eosed arenevad eoslates, mis enamikul liikidest on koondunud eospeadesse. Eoslad paiknevad sel juhul eoslehtede alusel vastu eospea telge. Üksikutel kollaliikidel asuvad eoslad varrele kinnituvate roheliste lehtede kaenlas (näiteks ungrukollal).

Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel – seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega.

Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose, kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida.

Põldosjal on 2 erineva välisehitusega võsutüüpi. Pruunika kevadvõsu tipus areneb eospea. Hiljem kasvab risoomist roheline suvivõsu. Enamikul osjadel moodustub vaid üks võsu (näiteks aasosi).

 
Põldosja pruunikas (klorofüllita) kevadvõsu ja roheline suvivõsu. Foto: Arne Ader / Loodusemees

Sõnajalgadele on iseloomulikud suured liht- või liitsulgjad lehed (lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed). Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehtede alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Laanesõnajalal moodustuvad eoslad eraldi pruunidele lehtedele, mis paiknevad rohelise lehelehtri keskel. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg.

 
Kilpjalg on üks Eesti enamlevinud sõnajalgadest. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Kuidas paljunevad ja arenevad sõnajalgtaimed?

Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.


Kus kasvavad sõnajalgtaimed?

Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel.


Müür-raunjalg kasvab kivipragudes. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Mis tähtsus on sõnajalgtaimedel?

Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalgu on erinevates kultuurides ka maagilisteks taimedeks peetud.


Maarja-sõnajalg on tuntud ka ravimtaimena. Foto: Arne Ader / Loodusemees


Looduskaitsealused sõnajalgtaimed Eestis

I kategooria

  • põhja-raunjalg Asplenium septentrionale
  • rohe-raunjalg Asplenium viride
  • haruline võtmehein Botrychium matricariifolium
  • virgiinia võtmehein Botrychium virginianum
  • sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica
  • karedahambane osi Equisetum x trachyodon
  • muda-lahnarohi Isoetes echinospora
  • ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum
  • Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii
  • odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis

II kategooria

  • müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria
  • pruun raunjalg Asplenium trichomanes
  • vitsosi Equisetum x moorei
  • alssosi Equisetum scirpoides
  • järv-lahnarohi Isoetes lacustris
  • koldjas selaginell Selaginella selaginoides
III kategooria
  • mets-vareskold Diphasium complanatum
  • nõmm-vareskold Diphasium tristachyum
  • harilik ungrukold Huperzia selago
  • paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum
  • karukold Lycopodium clavatum


Kasutatud kirjandus:

Rünk, K. (1999). Sõnajalad looduses, aias, toas. Tallinn: Valgus.
Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B5najalgtaimed2
Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.html